Go back to the English version of this post.
Kan nigot ikidik, pejik eh-inegizitc mamowiseni ijigijewini mamowi eh ijan madizitc. Awik ka anishnabemotc, oga nisistan kapi ijigabwiyatc odi ishkwiyak mamowi ka ija pi madizindjan odanishnabemin. Acitc dish waskonebidimowan adi keh ija madjandjin odi nigan abinodjishin ke-pi tinizindjan.
Osaktonawa eh-ijagabwindjan Canada, eh manenik ijigijewini mamowi eh-ija pepkan kishkitondjan. Kapi ijinago odi ishkwiyak, nogom kagi pi-ojiyomgik kidja inagabwik nogom, nitim oma kagi tinizimgik ijigijewin anishnabemowin, weshkiytc gotc agwamshi wpishkiyet Anishnabemowin ijigijewin, Nigodin tedigo ki minowashin megwatc ka manek ijigijewin, tedigo maneh ogi-pi onitonawa nogom 70 eta inigik tigonan.Note 1 Kakina anishnabe jiigishewin, mamowi gotc nin ka ianishnabemoyan, ana peshnagon kidja onisik ijigijewin, mihi eh-inendimowatc United Nationkinamagewin, mamowi Scientific acitc cultural (UNESCO) Megwatc nin eh kitcha gweshtoyan kidja anishnabemoyan. Nigidimagendan etsa mikowiyan nogom minigik ka anishnabemowatc kiyabitc, eh ana webasinik.
Nin mamowi gotc kodgik aanishnabek ka anishnabemowiyatc, nogom tedigok ogimanodagan odonashtonawa anishnabemowini otibakonigeh miziniginiyatc. Anish, tedigo kijibideh kidja nisimigik anishnabe iodijigijewin, ka mankadendagok nogom tedigo ana onisidjigadehni odanishnabemowin odja kodik ijigijewin, mihi awedi notc keh okitsinik odijigijewin. Nogom tedigo maneh onisidjigadeni anishnabe eh ijigijetc, kinoweh maneh ni amtcigoshi mamowi ka agneshamowatc okitsini odjigijewin, nijin gotc yedi ijigijewin tedigo wewenik oganendanawa citc maneh shoniani tigoni kidja kinamageyatc yeni.
Nogom dish, pejigon ki wabidananan kodi kegon eh ana kweksek. Miya gotc pejigon anishnabemowin kapi onisik, aji kehwin ogatanawa kidja onisinik kewin amtcigoshi mamowi ka agnehshamowatc odijigijewinya. Misowatc anish, ogimanodagin oniganiyeban kidja kwekagonigehyatc idijigijewinya odja, notc kidja mishkwizimiganik (bill-c-13) kidja notc kopiyodimowatc actic kidja kinendimowatc eh ija amtcigojimowatc owabidanawa gwa eh manendjin wenon ka ijigijendjin oma kakina Canada mamowi North America ka ijinkadek okitkimik.
Kinwet dish oma ka tijikehyik, kidinendagozimin kidja kijigabidimik agwa kidja nigidjigadek anishnabemowin wedi ogimanodagin odinakonigeh mizinigini kak, koni Indigenous Langwages Act onakonigeh mizinigani kak. Nisistimowin kida odja matseh kidja kendimik kina ijigijewin kidja minosek kina kidka madizinigik pejigon oma kina awesh. Wedi kina kida kishka ijigabwiman pejigon, ka ija tijikenanokgotc, koni pejigon ka ija odimtananok.
Ej ijigabwik kinwet, kan kiga kishka pigishkisinanan eh ijagabwimigik wedi onakonigeh mizinigini kak. Mizinadeh ima adi panima ke todimik wedi kinwet odja koni adi keh ija abidjitowik apitc ki mamowisehyik.manehyik. Pijehyi, kidiyananan adi pepejik keh ija odapinik ijigijewin keh kinendimik. Adidik gotc keh ija paba tinizik, kiga abidjitonanan ijigijewin ima ka abidik notc (ka ikidomigik got onakonigeh mizinigani kak).
Anish ka ikidoyan, kidijikemin oma kina ka manek dish ijigijewin, kidiyanan kidja abidjitowik ndendimik adi keh ija minowabidik koni keh ija wedik kidja minobidek. Mihi dish yedi ka ikidomigik, kidja kijigabidimik maneh ijigijewin agwa eh-ana ishkwasek anish ima kidodja matsek kidja madjikamigik.
Kan kidojigosimin agwa kidja gweshtowik oshmesh ka ikidomgik dish onakonigeh mizinigina kak, oshmesh notc yedi kidja kendimin ijigijewin anish kidja widokazowin agwa kidja onisik. Kinwet kidiyananan Keh ija minosek eh inendimik agwa kidja onisik ijigijewin.
Tapshkotc, nanda awik ta-koshkwendim edi Nunavut, notc maneyok Inukitut ka ijigijeyatc. Nin eh-inowendiman, ta minose kidja ikidowiyan, awik ka odimtatc ima, ka anikitagetc, kida abidjitonana ijigijewin winwa ima ka tijikeyatc odijigijewinya, miya gotc ima ka abidik inuktitut ijigijewin Ta inendagon dish kidja abidjitowik anishnabemowin ogimanodagini migwamik acitc dish misowatc kidja kinendimik koni kidja abijitowik misowatc ka ijigijenanok ima.
Kan niwabidisin wedi panima mankatc yedi kidja abidjitowik. Ndebwetan kina kidja kishka midjimendimik agneshamowin, amtcigojimowin mamowi anishnabemowin, kina pejigon tapskotc.
This post was written as part of the Golden Quill initiative, which gives senior management within the federal public service the opportunity to write about an aspect of official languages that is important to them or to share their own personal experiences with language. Check out The Golden Quill: An initiative of the Our Languages blog (opens in new tab) to learn more about this annual tradition and to read blog posts written by past recipients of the Golden Quill.